''Jaja, küll ma magama lähen kell 00:00.''
Ärkan kell pool kaheksa hommikul, et üheksaks olla sadamas Katzil vastas, kes triivib Kihnust kohale. Loodetavasti kella üheteistkümnest saabub kalleim bussijaama, aga seda saab teada varahommikul.
Ei tea, mitu kirjutatud tähtede rida ma juba ära olen kustutanud siit vahelt ''kustuta'' nupuga? Päris mitu.
Õudne lihtsalt, kuidas mulle kodus diivanil kükitamine pinda käib, rääkimata siis linna minekust, kus mitte midagi uut ei ole. Tuleb tänada õnne, et olen saanud võimalikult palju mujal olla ja mitte Pärnus. Vangistatud tunne on Pärnus. Viga on minus, et mul kohutav tüdimus sellest kohast peal on. Laupäeval lähen jälle suure rõõmuga ära Põltsamaale. Tulen tagasi 20.juuli ja 22. juuli lähen Viljandisse. Ennustatavalt enne 1. augusti mind pärnus ei näe, kui praegused plaanid ilusti paika peavad.
Peaksin üle vaatama oma garderoobi, kus on igasuguseid erinevaid riideid, aga selga ei ole ikka mitte midagi panna, mis mulle sobiks enda meelest. Haledalt tüüpiline probleem, aga see on reaalsus. Pidevalt mõtlen, et peaks midagi uut proovima, aga ikka on samad vanad hilbud seljas.
Reaalsus on ka see, et ma ei suuda olla ilma Sinuta isegi kahteteist tundi.
Käidud sai 30 Seconds To Mars'il ja American Beauty Car Showl. Mahe oli. Tulekul on Rock Ramp ja Jõgevatreff.
Naelapea pihta tabatud lause, mis öeldi siis, kui ma vahtisin kõigile emotsioonideta otsa: ''tal on jälle inimestest eemal olemise tujud peal.'' On jahh, aga kirevase päralt, ilma Sinuta ma ikka olla ei suuda. Mulle isegi meeldib see.
Äkki tahate rohkem positiivsust kuulda? Kannatage siis veidi, sest mul puudub hetkel sobiv olek selleks.
!!!!! Kõik on tegelikult kõige paremas korras - elu käib ja õitseb, magada saab kaua, jahedamad ilmad, saab asjalikku nägu teha.
Nagu mulle omane siis ma ei ole just väga tihti enda kirjutatud ridu üle. Lihtsalt väike meeldetuletus teile.