Keera raadio valjemaks, sest seal kõlab meie laul. Kõik on kui peab. Hea on. Ma pole vist ammu nii siiralt õnnelik olnud oma sisemises kestas, nagu praegu ma seda olen. Samal ajal aga mu mõistus jookseb päevas triljon korda kokku ja ma ei saa jälle aru, mis ümberringi toimub. Teile võib tunduda küll, et ma olen veidi endasse tõmbunud või siis just eelmisele vastupidi. Istun soolasambana või positiivselt elektriseeritult, jälgin ühte kohta või liigutan pidevalt silmi, suhtlen, naeran, mõtisklen. Põhjendust ma sellele ise tuua ei oska, nii lihtsalt on.

Olen vist jõudnud kuskile imelikule piirile, mis lahutab ühte osa minust teise minule kuuluva iseenda osaga. Mitte väliselt, vaid seesmiselt. Pidevalt hõljun ma pilve peal, kus ma näen paljusi erinevaid pilte inimestest, loomadest, kohtadest, asjadest ja kõike muud, mida mu aju mulle pähe sokutab. Kuskil seal pilvetupsu taga asetseb reaalne maailm, mis on omakorda tihedalt põimunud ebareaalsusega. Ju siis mulle meeldib ringi seigelda enda ehitatud maailmas, mis on ka samal ajal maapeal. Mainimata ma ka ei jätaks seda, et need unenäod, mida ma näen on tohutult elulised, just nagu viibiks kohapeal, mitte ei näeks kõike unes.

Võin öelda, et selline olek on tekkinud viimase kuue kuu jooksul.
Minu pilk on muutunud.

Kes või mis mind on nii mõjutanud?

Miks ütlevad paljud, et nõude puhtaks nühkimine on rahustav?!

Minu arvamus nõude pesemisest on see, et see pole üldsegi rahustav - see on hoopis täitsa pingete rikas tegevus minu jaoks. Ärge nüüd arvake, et nõude pesemine (mitte masinaga eksole!) on mulle rakse, vastupidi hoopis, aga koguaeg pean vaatama, et ma nüüd jummala eest vett üle kraanikausi ääre ei lehvitaks. Kui vesi ronibki üle ääre siis on mul kisa taevani ja ma virutan nustiku, või muu jubla, millega ma nõusi pesin, suure lätakaga vastu kraani ja see pritsib mulle näkku. Omamoodi tegu on ka vahel see, et nõusi maha ei pillaks (tasse, lusikaid, nuge, kahvleid ja pokaale: ääretult ohtlikud asjapulgad!).

Pool seitse. Täiskuu ei mõju mulle tõesti hästi. Paraku jah on minu puhul nii, et kui on täiskuu, siis mina lihtsalt istun üleval unetult. Koolipäevadel ma olen end julmalt magama sundinud, aga täna polnud selleks põhjust - naguinii vaba päev ju.

Uuuuuuuuh, millal ma viimati üksinda nii kaua üleval olin? O_O Kell on 5:05 ja mul pole absoluudselt und ja mul on ka päris huvitav tegemine käsil. :) Kui ma raatsin nii lake olla ja pilti teha lõpptulemustest, siis näete, mis ma praegu varahommikul teen.

On mul mõtet jätkata blogiga? 
Vastake paluuuun kommentaari kasti. :)))

Kas ma suudan ära oodata tänasest lugedes kuuenda päevani, millal ma Sind jälle näen?
Jääkülmad käed.. jälle.

''Said välja magatud?'' Eiiii!! Ma sain nii sisse magatud, et ma magaks hea meelega veel paar päeva ja uimerdaks nädalakese otsa. Mitte, et ma nüüd kuskile hilinenud oleksin seepärast, ma sisse magasin. Kurk on mul ai-ai ja ma ei saa normaalse hääletugevusega rääkida, ainult karjuda ja sosistada saan. Ei, karjuda ma paraku ei saa - kuigi tegelt võiks ju proovi teha. Häh, sittagi!

Nüüd on kell 23:34 ja mina istun siin arvuti taga valge näomask peas ning mõtlen elu üle. Mis ma siis elust mõtlen? Kõike. Mida kõike? Minevik- meenutan häid aegu; olevik- ei mõtlegi väga sellest; tulevik- mida ma tahan ja ootan. Millegi pärast just paar päeva enne täiskuu saabumist ma hakkan selliste asjade üle mõtisklema. 

Kurat küll, minu silm!!! See otsustas omavoliliselt kipitama hakata. Vahepeal vahtisin ajuvaba reklaami ja silm sai aru, et mulle ei meeldi, kui ta sellisel viisil närvidele käib. See selleks siis.

Hetk tagasi meenus mulle kurikuulus poolik mõte. Sina saad ainult aru sellest, mida see poolik mõte tähendab. 

Nüüd on mul nii paganama ''smiling devil'' tuju peal. Ei no tänan eksole!

Mina, unetu, lähen nüüd ära magama. Head ööd! 

Täna meeldib mulle punane värv. 
Alati on meeldinud.

 Üks seitsmest surmapatust.
Öeldes kõlab see eriti mahedalt ja ärge küsige, miks - id luxuria.

Igavad inimesed = 0 comments. Äkki minu ootused on liiga kõrged? 

Kõik keelatud tundub ühel hetkel nii meelitav, aga kui oled ''keelatud'' kätte saanud, pole see vahel üldsegi nii hea kui alguses arvasid. Jah, see on küll suhteline, kuid harva tunneme me sellest tõelist mõnu nii, et ei kahetse hiljem keelatut. Kui ütled, et sa ei kahetse elus midagi, siis ma ei usu sind.

Nüüd defineerige teie mulle seda sõna!! : mõnnalaator.

''Oota, ma panen tee akna peale kuivama.''

Lala Land! Nii palju siis minu kella kümnesest magama kobimisest - isegi uni kadus ära. Ilmselgelt kõige ilmselgem magamatus. Aga, mis siis, kui ilm ei ole selge vaid on hoopis ebaselge? 

Päev otsa koolis olles varieerusin ma reaalsuse ja unenägude nägemise vahel. Hmm, see oli päris mõnnnžžaa tunne, kui ma sulgesin silmad paariks sekundiks ja need jälle avasin ning avastasin, et ühest inimesest on saanud kolm. Pole mitte mingit tuju minna magama, aga samas nohh...võiks ju. Mille järgi mul siis tuju on? Hmm, J. 

Minu kõne on juba segaseks muutunud selle paaripäevase magamatuse tõttu. Uujee. Vottt tuli meelde praegu - muusikali esietendus oli meil eile (kooli iga-aastane muusikal) ja see kukkus päris hästi välja tegelikult kui nüüd tagant mõelda sellele.

Tooge keegi mind palun maapinnale tagasi. Mida ma ikka seal pilvedes ühe koha peal hõljun, kui ma võiksin hoopis ringi astuda, kuhu minu mõtted ja süda juhatab. Just täpselt ringi, mitte ruutu ega ovaali! Polegi vist raske arvata, kuhu ma tahan. Ära tahan siit..ja kohe! Selle auks ma nüüd võtan ühe korraliku teki omale peale.

Leiutage ideid, mida ma siia veel kirjutada võiks või millest te ise minu blogis lugeda tahaksite!!??

Kirjuta alla kommentaar. 
Aitäh.
 

Jään ootama.

Mõnus on minna magama valutava peaga ja ärgata veel hullema peavaluga. Jube kondinõrkus on peal. Tõenäoliselt on mul ka endiselt palavik, sest eile õhtul.. võõi nohh, täna öösel oli mul palavik 37,4. Täna pean tegema koolis antud kodutöid (neid pole vähe-.-) ja homme ''rõõmsalt'' ning pool tõbisena kooli.

Adam Lambert'i loost ,,Time For Miracles''
 

It's late at night and I can't sleep
Missing you just runs too deep
Oh I can't breathe thinking of your smile

....

I just wanna be with you
'Cause living is so hard to do
When all I know is trapped inside your eyes

So true!

Ma lihtsalt ei viitsi mitte midagi asjalikku siia kirjutada. Sorry. 

Tänane hommik algas mul sellega, et ärkasin umbes 04:00 üles, sest mul oli nii kuradima halb olla. Passisin suhteliselt kaua lihtsalt lakke, tuim pilk silmis. ''Vahin täitsa lakke.'' Hommikul loodusmajja minnes oleksin bussis äärepealt magama jäänud, kui buss poleks üle mägede sõitnud. Koolis oli päev uimane, külm, naerune ja jälle uimane. Muusikali proov läks meil hästi. Tublid oleme. ''Edasi, tagasi ja pidu läbi.'' Loomulikult mõtles enamus ruumis viibiatest mööda. 

Kell pool seitse ma saabusin koju ja vajusil lihsalt pikali ja olin.

At the moment. Boohoo on olla. Palavik on mul kaaa, 37.4 näitab kraad. Neelata on ka natsa valus. Joon oma teed. Koolis on paras piin homme olla.