''Said välja magatud?'' Eiiii!! Ma sain nii sisse magatud, et ma magaks hea meelega veel paar päeva ja uimerdaks nädalakese otsa. Mitte, et ma nüüd kuskile hilinenud oleksin seepärast, ma sisse magasin. Kurk on mul ai-ai ja ma ei saa normaalse hääletugevusega rääkida, ainult karjuda ja sosistada saan. Ei, karjuda ma paraku ei saa - kuigi tegelt võiks ju proovi teha. Häh, sittagi!

Nüüd on kell 23:34 ja mina istun siin arvuti taga valge näomask peas ning mõtlen elu üle. Mis ma siis elust mõtlen? Kõike. Mida kõike? Minevik- meenutan häid aegu; olevik- ei mõtlegi väga sellest; tulevik- mida ma tahan ja ootan. Millegi pärast just paar päeva enne täiskuu saabumist ma hakkan selliste asjade üle mõtisklema. 

Kurat küll, minu silm!!! See otsustas omavoliliselt kipitama hakata. Vahepeal vahtisin ajuvaba reklaami ja silm sai aru, et mulle ei meeldi, kui ta sellisel viisil närvidele käib. See selleks siis.

Hetk tagasi meenus mulle kurikuulus poolik mõte. Sina saad ainult aru sellest, mida see poolik mõte tähendab. 

Nüüd on mul nii paganama ''smiling devil'' tuju peal. Ei no tänan eksole!

Mina, unetu, lähen nüüd ära magama. Head ööd! 

Täna meeldib mulle punane värv. 
Alati on meeldinud.

 Üks seitsmest surmapatust.
Öeldes kõlab see eriti mahedalt ja ärge küsige, miks - id luxuria.

Igavad inimesed = 0 comments. Äkki minu ootused on liiga kõrged? 

Kõik keelatud tundub ühel hetkel nii meelitav, aga kui oled ''keelatud'' kätte saanud, pole see vahel üldsegi nii hea kui alguses arvasid. Jah, see on küll suhteline, kuid harva tunneme me sellest tõelist mõnu nii, et ei kahetse hiljem keelatut. Kui ütled, et sa ei kahetse elus midagi, siis ma ei usu sind.