Lala Land! Nii palju siis minu kella kümnesest magama kobimisest - isegi uni kadus ära. Ilmselgelt kõige ilmselgem magamatus. Aga, mis siis, kui ilm ei ole selge vaid on hoopis ebaselge? 

Päev otsa koolis olles varieerusin ma reaalsuse ja unenägude nägemise vahel. Hmm, see oli päris mõnnnžžaa tunne, kui ma sulgesin silmad paariks sekundiks ja need jälle avasin ning avastasin, et ühest inimesest on saanud kolm. Pole mitte mingit tuju minna magama, aga samas nohh...võiks ju. Mille järgi mul siis tuju on? Hmm, J. 

Minu kõne on juba segaseks muutunud selle paaripäevase magamatuse tõttu. Uujee. Vottt tuli meelde praegu - muusikali esietendus oli meil eile (kooli iga-aastane muusikal) ja see kukkus päris hästi välja tegelikult kui nüüd tagant mõelda sellele.

Tooge keegi mind palun maapinnale tagasi. Mida ma ikka seal pilvedes ühe koha peal hõljun, kui ma võiksin hoopis ringi astuda, kuhu minu mõtted ja süda juhatab. Just täpselt ringi, mitte ruutu ega ovaali! Polegi vist raske arvata, kuhu ma tahan. Ära tahan siit..ja kohe! Selle auks ma nüüd võtan ühe korraliku teki omale peale.